Lahendused
Kliima ja
tööstus
Tehased, kus valmistatakse meile vajalikke asju, ja elektrijaamad, kus toodetakse energiat, mida vajame kodus, koolis ja büroos, paiskavad õhku süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase.
Maksa oma heitkoguste eest!
Heitkoguste vähendamiseks on EL loonud maailma esimese ja suurima süsteemi, mis piirab lubatavaid heitkoguseid ja nõuab ettevõtjatelt tasu atmosfääri lastava heite eest.
Puhtam tööstus
ELi heitkogustega kauplemise süsteem käivitati 2005. aastal ja see on ELi kliimapoliitika oluline osa. See hõlmab üle 10 000 elektrijaama ja tehase ning samuti ELi piires toimuvate lendude heiteid.
Süsteem piirab ettevõtetes aasta jooksul atmosfääri lastavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Limiiti langetatakse igal aastal ja kuna ettevõtjad peavad esitama oma heitkoguste kohta aruanded, võime olla kindlad, et süsteem aitab saastet vähendada.
Mida suurem on ettevõtte heitkogus, seda rohkem tuleb selle eest maksta, seepärast on ettevõtja huvides vähendada heidet nii palju kui võimalik, investeerides vähem CO2 heidet tekitavasse puhtamasse tehnoloogiasse.
Sarnaseid süsteeme on praeguseks kasutusele võetud ka mujal maailmas, näiteks Hiinas, Lõuna-Koreas ja Californias.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates sektorites (nt maanteetransport, ehitus, põllumajandus ja jäätmed) tuleb samuti kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada, kuna iga ELi liikmesriik on nendes sektorites riiklikult kehtestanud heitkoguste vähendamise eesmärgi.
Uue tehnoloogia toetused
EL aitab innovatsioonifondi kaudu välja töötada uuenduslikke vähese CO₂-heitega tehnoloogiaid. See toob turule tööstuslikke lahendusi Euroopa süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ja selle ülemineku toetamiseks kliimaneutraalsusele. Innovatsioonifond eraldab aastatel 2020–2030 ligikaudu 38 miljardit eurot (olenevalt süsiniku hinnast, kuna seda rahastatakse ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi oksjoni kaudu).
Mõni projekt keskendub taastuvenergiale (nt avameretuulikud, maasoojusenergia ja biokütused) ning teised on seotud süsinikdioksiidi sidumise ja maa all ladustamise tehnoloogiaga.
Innovatsioonifond toetab projekte, milles keskendutakse vähese CO₂-heitega tehnoloogiatele ja protsessidele energiamahukates tööstusharudes, taastuvenergiale, energia salvestamisele ja uuele tehnoloogiale, mis kogub süsinikku ja säilitab seda maa all.
EL ja selle liikmesriigid jätkavad vähese CO₂-heitega innovatsiooni uurimis- ja arendustegevuse toetamist innovatsioonifondi ja algatuse Horizon Europe kaudu. Peamine eesmärk on muuta vähese CO₂-heitega ideed praktilisteks lahendusteks paljudes meie eluvaldkondades.
Töökohti tuleb juurde
Kas tahaksid teha põnevat karjääri tipptehnoloogilisel alal? Tänapäeval on palju töökohti näiteks taastuvenergia valdkonnas, mida kümme aastat tagasi ei olnud olemaski.
Mõnes ELi riigis on loodud isegi spetsiaalsed koolituskeskused, milles õpetatakse avameretuulikute käitamist ja hooldamist. Kujuta ette, kuidas oleks ronida 85-meetrise tuuliku torni tippu elektrikatkestust kõrvaldama või hooldada naftafiltrit kaugel tormisel merel tuuleiilidega võideldes!
Säästev eluviis
Säästev: võimeline tagama, et meil on praegu ja edaspidi kõik eluks vajalikud põhiressursid (nt vesi, toit ja energia). Säästev eluviis tähendab hoolimist maakerast ja elamist selle võimaluste piirides.
Konkreetsed sammud CO₂ heitkoguste piiramiseks
Betoon on põhiline ehitusmaterjal, millest ehitatakse hooneid, teid ja sildu. Paraku tekib selle põhikomponendi – tsemendi – valmistamisel suures koguses süsihappegaasi. Ühe tonni tsemendi valmistamisel vabaneb tonn süsihappegaasi, sest tsementi valmistatakse peamiselt lubjakivi kõrgele temperatuurile kuumutamise teel.
Tsemenditööstus valmistab nüüd säästlikumat betooni, investeerides kaasaegsesse tehnoloogiasse ja kasutades materjale, mis eraldavad vähem CO₂.