Linnalahenduste

Suured linnad, suured jalajäljed

Aktiivse tegevuse keskustena on need suured heiteallikad. Linnapiirkondade arvele läheb 60–80 % ülemaailmsest energiatarbest ning umbes sama palju CO₂ heitkogustest, seega on neil suur süsinikujälg. Linnad on küll suur osa probleemist, kuid need võivad olla ka osa lahendusest.

Tänu uuendus- ja edumeelsetele kohalikele juhtidele, kes aitavad vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutuse mõjudega aruka planeerimise ning leidlike tegevuskavade kaudu, on olukord linnades kõikjal ELis paranemas.

Missioonitundega linnapead

Linnad üle Euroopa on vabatahtlikult võtnud endale kohustuse astuda samme kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuse tagajärgedeks valmistumiseks.

Nad on liitunud nn linnapeade paktiga. Selle kavaga püüab Euroopa Komisjon julgustada linnu heitkoguseid vähendama ja kliimamuutuse mõjudega kohanema. Linnad suurendavad energiatõhusust ning kasutavad laialdasemalt taastuvenergiat ja säästvat transporti. Lisaks muudele algatustele edendatakse ka taristu ilmastikukindlaks muutmist, haljasalade loomist ja kodanikukaitse kohandamist.

2016. aastal käivitati ülemaailmne linnapeade kliima- ja energiapakt, et kiirendada kliimameetmeid kohalikul tasandil kogu maailmas.

Nüüd teevad kliima nimel koostööd enam kui 11 500 linna 142 riigist ja 6 kontinendilt. Kas teie linn – või teile lähim linn – on algatusega liitunud?

Kas teadsid?

Tänapäeval ehitatud hoonete energiatarbimine moodustab keskmiselt umbes kolmandiku enne 2005. aastat ehitatud hoonete energiatarbimisest.

Kus sa elad?

Uuri, kas sinu linn on juba linnapeade paktiga ühinenud!

Juurdepääsetavad linnad

Autovabad päevad on hea võimalus lasta inimestel proovida muid linnas liikumise viise. See on üks paljudes linnades korraldatavatest üritustest, mis toimuvad Euroopa liikumisnädala jooksul. Kampaania toimub iga aasta septembris ja seda toetab Euroopa Komisjon.

Kampaania tõttu on võetud kasutusele üle 8 000 püsiva lahenduse (nt autode ühiskasutus ja jalgrataste jagamine).

Kas teadsid?

Linnad katavad maakera pinnast umbes 2 %, kuid neis elab üle poole maailma rahvastikust.

Ettevalmistused äärmuslikeks ilmastikuoludeks Kopenhaagenis

2011. aasta juulis sadas Kopenhaagenis vihma,
kuid see polnud tavaline vihmasabin. Kõigest kahe tunniga sadas umbes 15 cm vihma. Linna sademevee kanalisatsioon ei saanud sellise veekoguse ärajuhtimisega hakkama ning peagi ujutas vesi teed üle ja tungis hoonetesse.

Tekkis oht, et kaks Kopenhaageni suurimat haiglat tuleb üleujutuse ja elektrikatkestuste tõttu sulgeda. See juhtum sundis linnavalitsust koostama kava, kuidas linna edaspidi äärmuslike ilmastikuolude puhul kaitsta.

Töötati välja tulvavete halduskava, mis aitab vihmavett paremini ära juhtida, kuid lisaks parandab ka elukvaliteeti linnas. Kavasse lisati näiteks ettepanek rajada uued jalgrattateed, mis toimivad ka tormivee äravoolukanalitena.

Säästad energiat, säästad raha

Tõhusamad hooned ja seadmed võimaldavad säästa tohutu hulga energiat, heitkoguseid ja raha. Suur osa ELi majapidamiste energiatarbest kulub kodude kütmisele.

Kolmekordse klaasiga aknad, hea soojusisolatsioon ja murukatus, mis aitab hoonet jahutada – need on vaid mõned võimalused vähendada meie kodude, koolide ja büroode süsinikujälge.

Kas teadsid?

2020. aasta lõpuks peavad kõik uued hooned ELis olema peaaegu süsinikuneutraalsed.

Euroopa rohelised pealinnad

Euroopa rohelise pealinna auhind antakse linnadele, mille eesmärk on muutuda säästvamaks. Auhinna eesmärk on premeerida linnasid, mille keskkonnastandardid on pika aja jooksul olnud väga head, ning julgustada linnasid keskenduma ulatuslikele eesmärkidele. Lisaks motiveerib see teisi linnu, luues neile koha, kus üksteisega ideid ja kogemusi jagada.