Lahendused
Kliima ja loodus
Kliimamuutuse vastu võitlemine aitab kaitsta meid ümbritsevat loodust ja loodussüsteeme, millest me kõik sõltume. Hoolitsedes pinnase, metsade ja veekogude eest, saame ka kliimamuutuse ja selle tagajärgedega paremini hakkama.
Kliimamuutus mõjutab meie keskkonda ja ühiskonda mitmel viisil. Paljud ELi riigid on juba koostanud riiklikud kavad, et neid mõjusid vähendada. Kuna eri piirkondadel on erisugused probleemid, tuleb kavasid kohandada piirkondlike ja kohalike olukordade järgi.
Hiiglaslik süsihappegaasi ladu mullas
Enamik meist peab maad meie jalge all lihtsalt poriks, kuid mullal on tähtis roll maakera kliima reguleerimisel. Süsihappegaas talletub mullas peamiselt orgaanilise aine kujul. Muld on ookeanide järel suuruselt teine süsihappegaasi ladu maailmas.
Arvatakse, et 0,1 % Euroopa pinnases talletunud süsihappegaasist on võrdne 100 miljoni auto aastase heitkogusega.
Mulla võime siduda tohutuid süsihappegaasi koguseid on viimaste aastakümnete jooksul vähenenud. Selle põhjuseks on peamiselt jätkusuutmatud maa majandamise viisid ja maakasutuse muutused. Samas saab heade metsandus- ja maakasutustavade abil hoida mullas ladustunud süsihappegaasi kogust samal tasemel või seda isegi tõsta.
Süsiniku talletamine maa all
Süsinikdioksiidi püüdmise ja ladustamise käigus püütakse kinni elektrijaamadest ja tehastest tulev süsihappegaas, surutakse see kokku ja seejärel ladustatakse sobivasse maa-alusesse kohta.
See tehnoloogia võib anda märkimisväärse panuse võitluses kliimamuutusega nii Euroopas kui ka kogu maailmas, kuna maa-alused ladustamispaigad suudavad süsihappegaasi hoiustada sadu ja isegi tuhandeid aastaid.
Hetkel on tehnoloogia aga väga kallis ja Euroopas on selliseid toimivaid äriprojekte ainult kaks. Seetõttu pakub EL rahastust süsinikdioksiidi püüdmise ja ladustamisega seotud projektidele ning on loonud reeglid, mis tagavad tehnoloogia keskkonnahoidliku kasutamise.
Metsad: meie kliima kaitsjad
Metsadel on kliimamuutuses ainulaadne roll. Ühest küljest vabaneb puude raiumisel ja kõdunemisel või juhul, kui puudealuse pinnase tasakaal on häiritud, atmosfääri süsihappegaasi, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele.
Teisest küljest püüavad puud fotosünteesi kaudu kasvuhoonegaase ja aitavad kaasa planeedi jahutamisele. Seetõttu on nad kliimamuutusega võitlemisel üliolulised.
Kuidas saame tagada, et metsadel oleks positiivne mõju? Tõhus lahendus oleks metsade jätkusuutlik majandamine, mille käigus istutatakse mahavõetud või vanade puude asendamiseks uued puud. ELi liikmesriigid teevad koostööd, et suurendada metsade rolli ELi võitluses kliimamuutusega.
Maailma metsi langetatakse ärevust tekitava kiirusega: kuni 80 % troopilistest metsadest hävitatakse selleks, et teha ruumi põldudele, kuid puid langetatakse ka toodete valmistamiseks (nt puit ja paber) või teede ja kaevanduste rajamiseks. Metsade hävitamisel kiireneb kliimamuutus, hävib metsas elavate loomade elukeskkond ja muutub sademete esinemissagedus, mistõttu tekivad põuad.
Kogu maailma metsade kaitse
Troopikamaades aidatakse kasutusele võtta säästvamaid tavasid näiteks programmiga REDD+ (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise programm arengumaades), mille käigus makstakse arengumaade inimestele raha nende metsade hoidmise eest.
Selleks arvutatakse, mis väärtus oleks süsihappegaasil, mille atmosfääri sattumist saaks metsa mittehävitamisega vältida, ning see raha eraldatakse metsamaa kliimasõbralikuks kasutamiseks.
Programmi REDD+ raha on kasutatud enam kui 40 riigis näiteks metsaseireks (puude mõõtmiseks), metsatulekahjude puhul tuletõrje tõhustamiseks ja agrometsanduse (põllumajanduse ja metsanduse segu) arendamiseks.
See eeldab looduskaitse ning metsas elavate ja sellest toitu, vett ning muid ressursse hankivate inimeste huvide keerukat tasakaalustamist. ELi liikmesriigid ja asutused on praeguseks eraldanud REDD+ tegevuse rahastamiseks Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas üle 1 miljardi euro.
Toimetulek kuumusega
Arukas istutamine
Mõni põllumees on hakanud kasvatama põllukultuure puude vahel, et kasutada nende varju ja tulla toime aina kuumema ja kuivema kliimaga. Linnades kasutavad haljastajad parkides ja teede ääres kuivust taluvaid lilli ning põõsaid, mis saavad hakkama ka soojas ja kuivas kohas.
Rohelised seinad ja katused
Paljudes linnades kasvatatakse seintel ja katustel taimi, mis koguvad soojuse endasse ning aitavad kuuma ilmaga hoonete sisetemperatuuri reguleerida. Taimed koguvad endasse ka vett ja vähendavad äravoolu tormi ajal. Mõnes riigis, nagu Prantsusmaal ja Taanis, on seadused ja programmid, mis julgustavad inimesi rohelisi katuseid paigaldama.
Arukas veekasutus
Vee säästmiseks leitakse väga uudseid lahendusi, näiteks paigaldatakse kodudesse ja äriruumidesse (nt hotellidesse) hallveesüsteeme, mis kasutavad pesuvett tualettide loputamiseks. Uuendusmeelsed põlluharijad rakendavad öisel ajal tilkkastmist, millega viiakse vesi otse taimede juurtele, et see päevakuumuses ei aurustuks.
Kohanemine veepinna tõusuga
Ujuvad majad
Madalmaades asuva Maasbommeli linna mõned elanikud valmistuvad sagenevateks üleujutusteks, asudes elama ujuvatesse kodudesse, mis on kinnitatud maa külge, kuid kerkivad koos veepinnaga.
Tõkete ehitamine
Muldvallide ja kraavide ehitamine aitab vett eemal hoida, samuti nagu liivaluited. Neile saab istutada vastupidavaid rohttaimi, mille juured takistavad liiva ärauhtumist.
Rohelised käsnad
Lamm ehk üleujutustasandik on jõeoru looduslikult üleujutatav osa. Need toimivad käsnana, mis imavad liigse vihmavee endasse. Doonau ja Elbe jõe äärsetes riikides on hakatud varasemaid lamme taastama, jättes jõgedele rohkem ruumi.