The average carbon footprint of a European is nearly 7 tonnes of CO2 a year.
Eurooplase keskmine süsinikujälg on seitse tonni süsihappegaasi aastas.
Eurooplase keskmine süsinikujälg on seitse tonni süsihappegaasi aastas.
Üle 90 % eurooplastest peab kliimamuutust tõsiseks probleemiks. Mida arvavad inimesed sinu riigis? Vastuse leiad siit
Veneetsia linn vajus 20. sajandi jooksul üle 20 cm.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul saadakse 90 % kogu maailma toidust 100 teraviljaliigist, millest 71 tolmeldavad mesilased!
Vaid 2,5 % planeedil Maa leiduvast veest on magevesi. Kaks kolmandikku sellest on jääliustike ja polaarjää massiividena külmunud olekus. Seepärast kasuta vett arukalt!
Teadlased kinnitavad, et ookeanid hapestuvad praegu kiiremini kui kunagi varem viimase 300 miljoni aasta jooksul.
Ookeanides neeldub iga päev umbes 4 kg süsihappegaasi inimese kohta.
Ajavahemikul 1900–2015 on toimunud üle maailma rohkem kui 30 000 looduskatastroofi, põhjustades kahjusid ligikaudu 6 triljoni euro eest.
Kas teadsid, et Euroopa Liidul on oma satelliidiprogramm, millega jälgitakse Maad? Programmi nimi on Copernicus ja see on kõige uuenduslikum planeedi jälgimise süsteem. Copernicus koosneb kuuest Sentineli seeria satelliidiperest, mis saadavad Maale kõrglahutusega pilte maast ja merest. Pilte võivad kõik kasutada tasuta ja eri eesmärkidel, sealhulgas kliima- ja keskkonnamuutuste jälgimiseks.
Ilma kasvuhooneefektita oleks keskmine temperatuur maakeral praeguse mõnusa 15 °C asemel –18 °C, mis oleks päris kõle. Niisuguse külmaga ei saaks taimed ja loomad (sh inimesed) Maal elada!
Ajavahemikul 1990–2018 vähenesid ELis kasvuhoonegaaside heitkogused 23 %.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga on liitunud 197 riiki ehk peaaegu kõik maailma riigid, nende seas kõik ELi liikmesriigid ja EL organisatsioonina.
2018. aastal tootis EL vähem kui 10 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest, Hiina 30 % ja USA 14 %.
2007. aastal pälvis valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm koos endise USA asepresidendi Al Gore'iga Nobeli rahuauhinna kliimamuutusega seotud tegevuse eest.
Euroopa rohelist kokkulepet rahastab kolmandik investeeringutest ELi NextGenerationEU taastamiskavast ja ELi seitsmeaastasest eelarvest. See on 600 miljardit eurot!
1991. aastal ehitas Taani maailma esimese meretuulepargi Vindeby, milles oli 11 tuuleturbiini.
Taastuvenergia annab praegu peaaegu kolmandiku kogu maailma elektrienergiast.
EL tootis 2021. aastal rohkem elektrienergiat taastuvenergiast (38 %) kui fossiilkütustest (35 %).
Üleujutuste ennetamise meetmed võivad päästa inimelusid ja lisaks säästa raha, sest iga üleujutuste ennetamisele kulutatud euro asemel võivad parandustööd maksta kuus eurot!
Igal aastal tehakse troopilistes metsades puudest tühjaks ligikaudu Kreeka-suurune ala.
Rohkem kui veerand kõigist maakera elusolenditest elab mullas.
ELi eesmärk on vähendada transpordist tulenevaid heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 90 %.
Toiduõlist, puuviljakoortest ja köögiviljajääkidest saab valmistada autokütust.
ELi rohelises sektoris töötab täiskohaga rohkem kui 4,5 miljonit inimest. Roheline sektor: töökohad, mis on seotud keskkonna kaitsmise ja säilitamisega, näiteks vee- ja jäätmekäitluse, ringlussevõtu ning taastuvenergia valdkonnas.
2020. aasta lõpuks peavad kõik uued hooned ELis olema peaaegu süsinikuneutraalsed.
Linnad katavad maakera pinnast umbes 2 %, kuid neis elab üle poole maailma rahvastikust.
Tänapäeval ehitatud hoonete energiatarbimine moodustab keskmiselt umbes kolmandiku enne 2005. aastat ehitatud hoonete energiatarbimisest.