Skip to main content
European Commission logo
etet
Meie planeet, meie tulevik

Milestones

Teetähised

Võitlus kliimamuutusega kogu maailmas

Üleilmne võitlus kliimamuutusega algas 1992. aastal, kui riigid kõikjalt maailmast sõlmisid rahvusvahelise kokkuleppe – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC).

Heida pilk peale üleilmse kliimamuutusevastase võitluse peamistele teetähistele

Luuakse valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm (IPCC), mis ühendab tuhandeid teadlasi, kes hindavad kliimamuutuse ja selle mõjude kohta kogutud teaduslikke andmeid

Võetakse vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll – maailma esimene kasvuhoonegaaside heitkoguste kokkulepe

EL käivitab heitkogustega kauplemise süsteemi

EL võtab vastu oma 2020. aasta kliima- ja energiapaketi, millel on kolm peamist eesmärki: vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga, suurendada ELi taastuvenergia osakaalu 20 %-ni ja edendada energiatõhusust 20 %

Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimakonverentsil ei jõuta siduva kokkuleppeni heitkoguste vähendamise kohta

New Yorgis toimuval ÜRO kliimameetmete tippkohtumisel osaleb 100 riigipead kogu maailmast; valitsustevahelise kliimamuutuse töörühma viiendas hindamisaruandes kinnitatakse, et alla 2 °C eesmärk on endiselt käeulatuses; EL võtab vastu oma 2030. aasta kliima- ja energiapaketi, sh eesmärgi vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga

Sõlmitakse uus kliimakokkulepe – Pariisi kokkulepe. 195 riiki võtavad kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside teket, et hoida ülemaailmset õhutemperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega

Pariisi kokkulepe jõustub 4. novembril 2016

Riigid lepivad kokku üksikasjalikes eeskirjades ja juhistes, et Pariisi kokkulepe toimiks kogu maailmas

ELi juhid võtavad eesmärgi muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Euroopa Komisjon võtab vastu ettepanekute paketi, et muuta ELi kliima-, energia-, maakasutuse-, transpordi- ja maksupoliitika selliseks, et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %.

Kas teadsid?

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga on liitunud 197 riiki ehk peaaegu kõik maailma riigid, nende seas kõik ELi liikmesriigid ja EL organisatsioonina.

Ülemaailmse vastutuse võtmine

22. aprillil 2016 allkirjastasid 174 riiki New Yorgis ametlikult Pariisi kokkuleppe. See oli ajaloos suurim riikide arv, kes allkirjastasid ühel päeval rahvusvahelise lepingu.

Selleks et Pariisi kokkulepe saaks seaduseks, pidid vähemalt 55 riiki, kes esindavad vähemalt 55 % globaalsest heitkogusest, selle ametlikult ratifitseerima ehk kinnitama.

EL ratifitseeris lepingu 5. oktoobril 2016, aidates kaasa selle jõustumisele 4. novembril (vähem kui aasta pärast vastuvõtmist).

Kas teadsid?

2018. aastal tootis EL vähem kui 10 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest, Hiina 30 % ja USA 14 %.

Rahastamine muutub

Vaesemad ja haavatavamad riigid vajavad abi oma heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuse tagajärgedega kohanemiseks.

2020. aastal oli ELi ja selle liikmesriikide võetud kohustuste kogusumma peaaegu 27 miljardit USA dollarit (23,39 miljardit eurot), millest ligikaudu pool kulutati ELi rahvusvaheliste partnerite kliimamuutustega kohanemiseks. Suur osa sellest toetusest suunatakse maailma kõige haavatavamatesse riikidesse. Oleme jätkuvalt pühendunud arenenud riikide ühisele eesmärgile mobiliseerida võimalikult kiiresti ja kuni 2025. aastani 100 miljardit USA dollarit aastas kliimamuutustega seotud rahastamiseks.

Kas teadsid?

2007. aastal pälvis valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm koos endise USA asepresidendi Al Gore'iga Nobeli rahuauhinna kliimamuutusega seotud tegevuse eest.

Tunduvalt alla 2 °C

Maailma riigid on leppinud kokku, et kliimamuutuse halvimate tagajärgede vältimiseks tuleb hoida üleilmne temperatuuritõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega (enne tööstusrevolutsiooni).

See piir valiti seetõttu, et teadlaste kinnitusel tõuseb sellest suurema temperatuuritõusu korral järsult pöördumatute ulatuslike muutuste oht. Samuti kiitsid riigid heaks püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini, kuna see vähendaks tunduvalt kliimamuutuse riske ja selle mõju.

Need eesmärgid lepiti kokku kliimamuutusega võitlemist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sõlmimisel.

Kas teadsid?

Euroopa rohelist kokkulepet rahastab kolmandik investeeringutest ELi NextGenerationEU taastamiskavast ja ELi seitsmeaastasest eelarvest. See on 600 miljardit eurot!